C 6.20. Jäik (ingl rigid, stiff)
C 6. Hoidmisest ja käsitsemisest tulenevate kahjustuste alamkategooriad:
C 6.1. Rooste. Rebaseplekk e. foksing
C 6.2. Klaasjas ala
C 6.3. Plekk. Mitteeemaldatav kuhjatis pinnal
C 6.3.1. Käsitsemisel tekkinud plekk
C 6.3.2. Tindiplekk
C 6.4. Tindikorrosioon
C 6.5. Tindikadu. Luitumine, valastumine
C 6.6. Äratõmme
C 6.7. Helvestumine. Irdumine
C 6.8. Rebend, lõhe
C 6.9. Korts
C 6.10. Paindes, püstine jäik volt
C 6.11. Pinna lainelisus, lokkimine
C 6.12. Volt, plisseevolt
C 6.13. Murre. Murdejoon
C 6.14. Kokkutõmbumine
C 6.15. Sisekadu
C 6.16. Äärekadu
C 6.17. Kirme. Sade
C 6.18. Bioloogiline kahjustus. Hallitanud. Näritud pind
C 6.19. Rabe, habras
C 6.20. Jäik
Pärgament on jäik, kui materjal on kaotanud esialgse painduvuse ja elastsuse.

Jäik.
Materjal on kaotanud oma esialgse painduvuse.
Dokumente hoiti ja käsitleti enamikel juhtudel kokku voldituna. Pärgamendil on selgelt eristatavad murdejooned ja kokkuvoltimisele iseloomulik pärgamentlehe deformatsioon. Jäikade pärgamentide puhul on pärgament sageli deformeerunud murdejoonte piirkonnas.

Ürik AM.104.5.14, 18. saj.
Jäik.
Materjal on kaotanud oma esialgse painduvuse.
Jäigaks muutunud pärgament on kaotanud oma painduvuse, on deformeerunud ning kaotanud oma esialgse kuju.

Jäik.
Pärgamendilehe mahuline kahanemine köites pärgamendi degradeerumise tulemusena.
Materjal on kaotanud oma esialgse painduvuse ja muutunud jäigaks.

Jäik.
Materjal on kaotanud oma esialgse painduvuse.
Materjali kokkutõmbumise tagajärjel deformeerunud pärgamentdokument.

Ürik AM.115.3.17, 1749. a.
Jäik.
Pärgamendil on hästi näha lehe deformatsioon, pärgamendi kokkutõmbumine, mille üheks põhustajaks võivad olla veresoontesse jäänud verejäägid (veres sisalduvad rauasoolad). Verejääkide toimel on pärgament degradeerunud ja muutunud jäigaks.